8 fakti puukide kohta

PUUGID on PARASIIDID

Puugid (Ixodoidea) on lülijalgsete hõimkonna ämblikulaadsete klassi nugilestaliste seltsi kuuluv parasiitide ülemsugukond. Nad on paljude selgroogsete obligatoorsed parasiidid.

 

Enamik PUUKE on sündides terved

Puukidest saavad ohtlike haigustekitajate kandjad ja levitajad, kui nad imevad näriliste või loomade verd.
Puugid võivad olla nakatunud samal ajal rohkem kui ühe haigustekitajaga, mis tähendab, et korraga võib peremehele üle kanduda mitu haigustekitajat.
Puukide vahendusel võib nakkus levida inimesele.

 

LAANEPUUK on ohtlikum kui VÕSAPUUK

Puugid on olulised nakkushaiguste levitajad. Eestis esineb kaks puugiliiki: võsapuuk ja laanepuuk, kes levitavad puukentsefaliidi ja puukborrelioosi tekitajaid. Puugid võivad kanda edasi ka katku, tulareemiat, puukborrelioosi, babesioosi ja teisi haigustekitajaid.

PUUGID on 225 miljonit aastat vanad

Fossiilide uurimisel on kindlaks tehtud, et puugid olid olemas juba 225 miljonit aastat tagasi, arvatavasti roomajate parasiitidena.

 

Et PUUK saaks inimest nakatada, peab tal olema võimalus imeda verd

Pane tähele, et puukborrelioosi ülekandumiseks inimesele peab puugil olema võimalus verd imeda 36 – 48 tundi.¹Puukentsefaliidi ülekandumiseks inimesele piisab oluliselt vähemast ajast ja haigus võib inimesele üle kanduda juba minutite jooksul ².

1 – Center for Disease Control, https://www.cdc.gov/lyme/resources/brochure/lymediseasebrochure.pdf
2 – Tick-Borne Encephalitis Virus: A General Overview, http://cdn.intechopen.com/pdfs/20866.pdf

 

Enamik internetis soovitatud koduseid ravimeetodeid PUUKIDEGA edasikantavate haiguste leviku vältimiseks ei toimi

Internetist võib leida erinevaid meetodeid ja soovitusi puukide eemaldamiseks või puugihammustuse raviks. Näiteks soovitatakse: puugihammustuse desinfitseerimist erinevate vahenditega, puugi eemaldamist õliga või hammustuse hõõrumist erinevate geelidega või koguni puugi lämmatamist küünelakiga. Tegelikult võib puuk elada kaua aega ilma õhuta. Puukide eemaldamiseks on välja töötatud konkreetsed võtted, mida soovitatakse kasutada. Tutvuge nende võtete ja vahenditega meie kodulehel peatükis KUIDAS PUUKI EEMALDADA?

PUUGID muutuvad aktiivseks, kui maapinna keskmine temperatuur on 5–7°C

Üle 90% oma elust veedavad nad peremehest sõltumata avatud looduses, niitudel ja metsades. Hooajaline aktiivsus algab koos ööpäevase maapinna temperatuuri tõusuga märtsikuus, kui täiskasvanud puugid hakkavad maapinna lähedal toitu otsima. Puugid liiguvad rohustikus aprillis ja mai alguses, kui temperatuur on madal ja õhuniiskus suur. Juunis ja juulis on õhuniiskus väike ning puukide jaoks on energiakulukas mööda taimi üles-alla ronida. Teine puukide aktiivsuse periood algab tavaliselt septembris, kui õhuniiskus on väike ja õhutemperatuur madal. Siis liiguvad puugid maapinna lähedal kuni temperatuuri languseni ning leiavad talvitumiseks koha lehekõdu all.
Puugihooaeg on puukide bioloogilise aktiivsuse periood, mis kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme sügis võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks kevadel, kui maapinna keskmine temperatuur on 5–7 °C. Puukide arvukus kasvab pidevalt ja kiiresti, saavutades maksimumi suvekuudel. Nende hulk sõltub ka ilmastikutingimustest eeskätt õhuniiskusest. Puukide arvukust suurendab niiske ning vihmane suvi.

PUUK imeb verd KÄRSA kaudu

Puugid varitsevad oma ohvrit tavaliselt metsaradade ääres ja võsastikes väljasirutatud esijalgadega, et võimalikult kindlalt „peremehele“ klammerduda. Kinnitumine toimub tavaliselt esimese 24–36 tunni jooksul. Puugid haaravad lõugkobijatega nahast kinni, kallutavad keha kuni 60-kraadise nurga alla, läbistavad lõugtundlatega naha ja suruvad oma kärsa nahasse. Kärss on puukide keha esiosa, mida ta kasutab vere imemiseks. Kärss jääb parasiidi eritatud tsementeerunud sülje sisse puugi toitumise ajaks.