Puuk sõrmel

PUUKENTSEFALIIDI JA PUUKBORRELIOOSI HAIGUSNÄHUD

Puukborrelioos

Puukborrelioosi põhjustab bakter, mida leidub puugi seedekanalis. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et borreliabakterit kannab kuni 30% puukidest. Sellest suurena näivast protsendist hoolimata on risk pärast puugihammustust haigestuda ainult üks sajast. Eestis haigestub puukborrelioosi igal aastal üle tuhande inimese. Borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva või kauem, kuni naha külge kinnitunud bakterid inimesele üle kanduvad.

Kuidas puukborrelioosi ära tunda

Kõige tavalisem borrelianakkuse sümptom on nahalööve (Erythema migrans), mis tekib hammustuskohal 1–4 nädala pärast. Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga pidevalt laienev punetav laik. Varem või hiljem lööve kaob. Harvem tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või mõnel juhul ka südames. Need sümptomid on märgiks borrelianakkuse levimisest organismis ja neile ei pruugi alati eelneda tüüpilist nahalöövet. Närvisüsteemi sümptomid võivad ilmneda mõne nädala kuni kuu möödumisel nakatumisest. Haigusnähud on erinevad: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Mõnikord esineb ühepoolset näonärvi halvatust, sh ka lastel. Kui kahjustatud on ka liigesed, väljendub see enamasti valuhoogude või tursena ühes või mitmes liigeses. Enamasti on haaratud põlve-, hüppe-, küünar- või randmeliigesed. Mõnikord tekib mitu aastat pärast borrelioosi põdemist lillakas nahakahjustus, mis sarnaneb vana külmakahjustusega. See tekib enamasti käe- või jalalabadel. Kahjustuse piirkonnas esineb tuikav valu või tuimustunne. Puukborrelioosi diagnoos pannakse haigusloo ja labori analüüside põhjal. Kindlaks tehtud borrelianakkust ravitakse antibiootikumidega. Kui pärast puugihammustust tekib tüüpiline nahalööve või ilmneb muid sümptomeid, tuleb alati arsti poole pöörduda. Pärast läbipõetud borrelioosi ei teki kahjuks immuunsust, vaid inimene võib uuesti nakatuda. Vaktsiini puukborrelioosi vastu ei ole.

Puukentsefaliit

Puukentsefaliit on ägeda kliinilise kuluga viirushaigus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi, võib põhjustada pikaajalisi neuroloogilisi jääknähte ja isegi surma. Haiguse jääknähud on seotud elukvaliteedi halvenemise ja pikaajaliste kuludega nii patsiendile kui ka ühiskonnale.
Puukentsefaliiti diagnoositakse üldjuhul haiguse teises faasis. Puukentsefaliiti haigestunute suremus on keskmiselt 1%. Haiguse raskus süveneb vanusega: ≥ 60-aastaste patsientide hulgas on entsefaliidi ja entsefalomüeliidi osakaal 70% juhtudest, samuti suureneb jääknähtude esinemissagedus. Suremus võib kasvada kuni 2,3%-ni.
Puukentsefaliiti on võimalik ennetada vaktsineerimisega.

Kuidas puukentsefaliiti ära tunda

Kui inimene on nakatunud puukentsefaliidi viirusega, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripilaadsed haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel enamik inimesi paraneb. Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele, mis omakorda võib tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde!